Laske firmal lihtsalt surra

Mullu asutati ligi 17 000 äriühingut, samas äriregister sundkustutas 6600 ettevõtet, mille võlgade maht oli 43 miljonit eurot. Kui firma likvideeritakse nii, nagu seadus näeb ette, siis võlgu üles ei jää. Kui firma oma võlgu tasuda ei suuda, tuleb järgmiseks käiguks pankrot. Kuna Eestis on tavaks saanud, et enamasti ei ole firmasse varasid alles jäänud, siis pankrot lõpeb raugemisega, sest pole vahendeid, et menetlust läbi viia.

Likvideerimisel tuleb firmaomanikul järgida kindlaks määratud korda, mis koosneb neljast ajamahukast etapist.

- likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse; - teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine; - osaühingu lõppbilansi koostamine ning varade jagamine; - likvideeritava osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine.

Korralikult tegutsedes on võimalik firma kustutada minimaalselt ühe aastaga. Nelja etapi jaoks kulub pool aastat, millele järgneb veel sama palju aega, et äriregister kustutaks firma registrist. Avaldusele tuleb lisada lõppbilanss ja varajaotusplaan.

Mugavus sunnib firmamatja poole

Inimene on mugav loom ning kui ta otseselt seadust ei riku, siis on lihtsam firma lihtsalt üle anda näiteks Kalev Sakjasele, Raul Pindile või Silver Eensaarele.

Nõustun Eesti esilikvideerija Raul Pindi sõnadega, et likvideerijate teenus on ülioluline. Ent olen eriarvamusel selle teenuse praeguse pakkumise kvaliteedis, kus teenuseosutaja ülesanne on pigem võlgade peitmine ja äriregistrisse matmine kui sisuline likvideerimismenetlus. Seetõttu, et likvideerimismenetlus on liiga keeruline.